Noil päevil tundub, et ükskõik, millega tegelemist sa ka ei alustaks, olgu see trenn või töö, mõni projekt või huvitav kursus, küsitakse kõikjal pidevalt selle kohta, mis su eesmärk on. Mida sa tahad selle kõigega saavutada. Kummalisel kombel on inimesed ometi aegade algusest alates teinud palju mõistlikke asju ka ilma, et sellel oleks mingi konkreetne eesmärk. Otseses mõttes - Bill Bryson oma Kõiksuse ajaloos [1] kirjeldab värvikalt väikest detaili, mida ajalooraamatud reeglina ei maini - esimeste algsete tööriistade leiukohtadest ei leitud mitte üksikuid haruldasi eksemplare, vaid sadade viisi teravaks lihvitud kive, arvudes, mis selgelt ületas neid kasutanud inimeste oma, rääkimata sellest, et nende sisulist otstarvet on tänasel hetkel raske üldse välja mõelda. Miks mitte ei võiks see ühtlasi olla esimene tõend vookogemuse (flow) olemasolust.

Ent tõsi ta on, vookogemust niisama sihitult ringi sahmerdades naljalt ei teki. Nagu ülaltoodud pildilt näha, vajab see oma oskuste rakendamist nende pigem maksimumi lähedases ulatuses mingis väljakutsuvas tegevuses. Kindlasti on sellel tegevusel ka ju mingi siht?

Rääkides eesmärkidest, mõtlevad enamus inimesi saavutusega seotud eesmärkidest (achievement/performance goals). Need on eesmärgid, mille jaoks on välja mõeldud akronüüm SMART (specific, measurable, achievable, relevant, time limited). Siia kuuluvad kõik tahan saada nähtavat sikspäkki, kaotada 10kg, joosta x km y ajaga, saada x summa palka, töötada x ajaks y ametikohal, omada naabrist ägedamat autot jne. 

Tegelikkuses on olemas ka teist tüüpi eesmärke, oskuse omandamisega seotud eesmärgid (mastery goals) nimelt. Siin ei ole oluline enda välise mõõdikuga võrdlemine vaid millegi uue õppimine, arenemine või soovitud seisundi saavutamine. Õppida mängima viiulit või valuvabalt treenima või olla võimeline oma lapselast maast üles tõstma või mitmekesiselt liikuma või lähtuda oma töös võimalikult palju viimastest teaduspõhistest uuringutest võiksid olla näited meisterlikest eesmärkidest.

Uuringud on juba mõnda aega näidanud, et saavutusega seotud eesmärgid viivad paremate tulemusteni soorituses, ent on seotud rohkemate negatiivsete emotsioonide ja huvi kadumisega tegevuse enda vastu. Oskuse omandamisega seotud eesmärgid aga on pigem seotud positiivsete emotsioonide, loovuse, huvi ja initsiatiiviga tehtava asja suhtes, ent mitte alati nii hea sooritusega objektiivselt mõõtes. Reeglina usutakse ka, et oskuse omandamisega seotud eesmärgid lähtuvad rohkem seesmisest motivatsioonist ja ka (taas)tekitavad seda.

Seesmine/autonoomne motivatsioon on naudingu tunne, mida enda rakendamine ajus tekitab (see, millest ma siin postituses pikemalt kirjutasin) ja tekib, sest tegevus ise on nauditav ning viib mind eesmärgi poole, mis on minu jaoks oluline. Väline/kontrollitud motivatsioon see eest sõltub tasust, mida välisest keskkonnast tegevusele vastuseks jagatakse. Välist motivatsiooni on kahte tüüpi - positiivne (soovitud asi juhtub - kaotan 10kg, näen peeglist sikspäkki, ostan ägeda auto) ja negatiivne (mitte soovitud asi jääb olemata - ei jää võistlusel viimaseks, ei ole naabrist kehvem, ei kaalu rohkem kui sõbranna).

Belglased tegid huvitava uuringu [3], kus nad võrdlesid erinevate eesmärgi ja motivatsiooni tüüpide koosmõju sportlikule sooritusele. Huvitaval kombel leidsid nemad hoopis seda, et eesmärgi tüübist sõltumata saavutasid paremaid tulemusi need inimesed, kellel oli tugev seesmine motivatsioon tegevuse sooritamiseks. Neil olid paremad tulemused, rohkem positiivseid emotsioone, vähem negatiivseid emotsioone ja nad nautisid tegevust rohkem. Kõige õnnetumad, rahulolematumad, aga ka kehvema sooritusega olid (ilmselt loogiliselt) need, kellel olid saavutusega seotud eesmärgid ja tugev väline motivatsioon.

Mida see tähendab?

Kes hoolega SMART eesmärgi definitsiooni luges, märkas, et seal on sõna relevant = asjakohasus. Siit esimene ja kõige olulisem küsimus - (asja)kohane mille suhtes? SMART eesmärke on tihtipeale lihtsam sõnastada, nad on selged ja piiritletud ja sobivad meie aeg on raha ühiskonda. Ent nad on suuresti nagu ranged dieedid või 30 päeva väljakutsed - nad toimivad lühiajaliselt väga hästi, et üritades neid pikemat aega rakendada tekitavad palju negatiivseid tundeid,  muutuvad talumatuks ja lõpuks hakkavad endale pigem vastu töötama. Selle vältimiseks tasuks alati küsida - milleks seda eesmärki vaja on? Mille jaoks ta kohane olema peaks? Tahad kaotada 10kg? Suurepärane. Mis su elus sellest muutub? Mida sa siis teistmoodi teed? - See on sinu sisemine motivatsioon. Ja see, nagu ülalt selgub, on kõige tõenäolisem edu garantii. Alusta sealt.

Dan Pink kirjutab oma raamatus Drive [4] väga mõnusalt ühest toredast vigurist, mida inimaju teha armastab. Kui lihtsate, konkreetsete, nn liinitegevuste juures on inimesed reeglina hästi väliste tasude ja kinnitajate (raha, kiitus, naabrist parem olemine) poolt motiveeritavad, siis keeruliste, loovate ja väljakutsuvate tegevuste juures kipub väline tasustamine pigem viima kehvema soorituse ja vähenenud naudingutundeni. Siit küsimus: kas treening on pigem liinitöö või kunst? 😄 Vastus: oleneb (it depends). Kui sa õpetad sportlasele võimalikult suure raskusega kükkimist kui oskust omaette, sest tal on seda nt võistlemiseks vaja, siis võib-olla pigem esimene. Kui sa õpetad kontoritöötajale valuvaba liikumist, siis täiesti kindlalt teine. Mis teeb treeningust pigem siiski loova ja keerulise tegevuse, on see, et tulemust mõjutavaid faktoreid on oluliselt rohkem kui üks ja nende kõigiga arvestamine nõuab omajagu ressurssi. Olen sellest varem näiteks sikspäki kontekstis kirjutanud siin. 

Kuidas seda praktikas rakendada?

• Räägi inimesega st kuula teda piisavalt, et selgitada välja, mis on tema tegelik soovitud seisund - mida ta soovib teha/osata/tunda? Iga kord, kui inimene ütleb sulle ühe välise asja, mida ta tahab saada, sa küsid, milleks tal seda vaja on -  see on tema sisemine motivatsioon. Mäletatavasti on see peamine soovitud tulemuse saavutamise ennustaja. Eelmises postituses viidatud uuringu tulemuste põhjal ei maksaks seda võib-olla väga põhjalikult kujutlema hakata, liigne positiivse tulemuse kujutlemine suurendab prokrastineerimise tõenäosust.

• Võimaluse korral sõnastage see oskuse omandamisele orienteeritud eesmärgina - see tõstab tegevusest saadava naudingu ja huvi püsimise tõenäosust võimalike tagasilanguste korral. Näiteks: tahan näha peeglist sixpäkki vs tahan õppida haldama erinevaid elustiilifaktoreid (toitumine, treening, taastumine, mõtlemine jne), mis kehakompositsiooni mõjutavad, et olla võimeline langetama rasva% piisavalt madalale, et sixpäkk peeglist näha oleks. 

• Kui kasutate saavutusele orienteeritud (SMART) eesmärke, siis tehke seda pigem lühiajaliselt ja episoodiliselt (nt enne mingit sündmust, millele järgneb puhkepaus). Tehke kindlaks, et saavutusele orienteeritud eesmärk oleks sisemiselt motiveeritud, st seotud inimese tegeliku soovitud seisundiga. Näiteks, kui kontoritöötaja soovitud seisund on suuta valuvabalt igapäevaseid toimetusi teha, siis võib 5kg kaotamine olla mingil perioodil täiesti adekvaatne eesmärk. Selle sisemine motivatsioon on nt see, et kaalu kaotades on kergem liigutada, enesetunne ja meeleolu paranevad ja sellest väheneb ka tajutud valu.

• Ära kasuta seesmiselt motiveeritud keerukate ja loovate tegevuste puhul välist motiveerimist. Ela kaasa ja juhi inimese tähelepanu tema sisemisele motivatsioonile - heaolutundele, oskuse omandamise progressile, seosele soovitud seisundiga. Näiteks selle sama kontoritöötaja puhul oleks kaalumine üks osa protsessist, nagu kükk treeningprogrammis või hommikusöök, mitte tasu või motivaator. Tasu on enesetunde paranemine, liigutamise hõlbustumine ehk isegi valu vähenemine.

Kokkuvõtteks

Parima soorituse ja heaolutunde tagamiseks (mis, jällegi, pikaajaliste elustiilimuutuste puhul on ju eriti oluline) on motivatsioon (ehk miks inimene tahab seda, mida ta tahab) vähemalt sama oluline või isegi olulisem kui tema eesmärk ise.

[1] Bill Bryson (2004) A Short History of Nearly Everything

[2] Mihaly Csikszentmihalyi: Flow, the secret to happiness TED talk aastast 2004

[3] Gaudreau, P. & Braaten, A., (2016). Achievement Goals and their Underlying Goal Motivation: Does it Matter Why Sport Participants Pursue their Goals?. Psychologica Belgica. 56(3), pp.244–268. DOI:http://doi.org/10.5334/pb.266

[4] Dan Pink (2009) Drive. Või tema 2009.aasta TED talk